ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja puuet märgatakse, sest harjutamise ja treeninguga on võimalik palju ära teha. Teinekord võivad puude põhjused olla hoopis mujal, nii et harjutamine ja reeglite tuupimine võivad osutada mõttetuks. Lasteasutustes ning koolides on võimalik kasutada logopeedi, eripedagoogi, parandusõppe õpetaja abi. (Lukanenok, 2008) Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata Lisaks spetsiaalsele logopeedilisele abile võib lugemishäire korral kasutada mitmeid muid võtteid (Pruulman, 2010) nagu : · Lugemine igalt poolt T-särkidelt, postritelt, märkidelt, ajakirjadest ja raamatutest. · Vanemad võiksid hoolt kanda, et lapse eluruumis oleks kergesti kättesaadavad mitmesuguse tasemega raamatud; hea kui nende sisu on lapse huvidele vastav. · Multisensoorne lähenemine laps hääldab ja samal ajal kirjutab tähti igale poole õhku, liivale, näpuvärvidega paberile
Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis vastavalt logopeedilisele diagnoosile kannatavad kõige rohkem. Uurimismeetodiks valisin tegevusuuringu, kuna see meetod on suunatud probleemi (antud juhul lapse kõne mahajäämus eakaaslastest) lahendamisele (Laherand, 2008): tuvastatakse probleem, tehakse midagi, et seda lahendada, jälgitakse, kui edukaks osutus antud panus ning kui ei olda tulemusega rahul, siis proovitakse uuesti. Tegevusuuringut iseloomustab tegevuse analüüs, soov uuendusteks, pidev tagasiside, vajadusel tegevuse muutmine ning