mõtiskluste valdkonnast. Nii tulevase logopeedi või eripedagoogi ametit pidades ei jõua ma ära kiita pedagoogika aluste, vaatluspraktika ja kutseeetika aine õppejõude, kelle poolt õpetatu mitte ainult ei andnud mulle erialaseid teadmisi vaid ka laiendas tohutult silmaringi ja mind kui inimest, sest just nendes ainetes õppisin paremini tundma seda süsteemi, milles hakkan tulevikus Eestis töötama, meie eriala tausta ning leidma kiiremini ja paremini materjale, mida igal logopeedil või eripedagoogil tulemuslikus töös kindlasti vaja on. Vaatluspraktika puhul on mul tulevase eripedagoogi või logopeedina sellest kahju, et mul ei olnud võimalik külastada vastavaid erikoole, kuid sellelegi vaatamata hindan väga kõrgelt seminaris või loengutes saadud infot, mis ei piirunud ainult teoreetilise jutuga, vaid andis tõeliselt huvitava ja elulise ettekujutuse sellest, milliste probleemidega eripedagoogid või logopeedid kokku puutuvad,
rühmatundidena, vanematele lastele individuaalselt üks kord nädalas.Seda aega on vähe, aga 12 laste ajagraafikus on raske rohkem aega leida. Kõneravi rühmatundide läbiviimise teebki problemaatiliseks see, et neid tuleb üldjuhul läbi viia päeva lõpus ning lapsed on juba selleks ajaks väsinud, algavad huviringid, spordiringid. Üksikute häälikute korrektsioon toimub individuaalselt, üldiselt on logopeedil võimaldatud last tunnist kätte saada. 13 KOKKUVÕTE Düsleksia ja düsgraafia tunnuseid on palju, kuid need ei pruugi esineda kõik korraga. Seda ei tohiks võtta kui puuet, sest seda põdevad inimesed võivad olla erakordselt loovad ning võivad tulla suurepärastele ideedele. Küll aga võib seda võtta, kui haigusena, mis on ennetatav ja mida saab vähendada, kuid pole täielikult välja ravitav.
— toimingu sooritamise viisid. Võimalik on seejuures ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid operatsioone (viise). Et panna niiti nõela taha, võib liigutada kas niiti või nõela. Operatsioonid moodustavad toimingu tehnilise külje ja nende otstarbekus sõltub oskusest arvestada tingimusi. Näiteks r hääliku hääldamisel tõstab inimene sõltuvalt suulae ehitusest keeletipu kas alveoolidele või kõva suulae (eesmise osa) vastu. Häälikut seades on logopeedil vaja arvestada lapse suulae kuju ja otsida kõige sobivam koht hääliku moodustamiseks. Operatsioonid sooritatakse ebateadlikult, kuid vajaduse korral saab neid teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab). Tegevuse kõige madalama tasandi moodustavad inimese psühhofüsioloogilised