majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle
filosoofilises traktaadis (selle traktaadi uurimine oli Viini ringi algusaastate üks põhitegevusi): ``Filosoofia eesmärk on mõtlemise loogiline selgitamine. Filosoofia on tegevus, mitte teooria. Filosoofiline teos koosneb peamiselt selguse toomisest. Filosoofia tulemus pole mitte hulk ``filosoofilisi väiteid'', vaid väidete selgus.'' Loogiliste positivistide olulisemad teesid kannavad endas Russelli-Whiteheadi logitsistliku programmi vaimu (praegusajal on muidugi kerge seda programmi naiivoptimistlikuks nimetada), ja üldistavad selle universaalseks eesmärgiks mujalgi peale matemaatika: 1. Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest. 2. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. 3
annaabi.ee 
