Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele (Tulvi, 2013). 20. sajandi teisest poolest alates võib rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud, mida iseloomustab eelpool olev joonis 1 (Wikipedia, 2015). 1990. aastal võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine selleks, et iseloomustada logistikafunktsioonide lõimumist ka ettevõtte väliste talitlustega, mis tagavad lõpptarbija varustamise toodetega. 21. sajandil sundis äge konkurentsi kasv kaubandusettevõtteid pidevalt oma turupositsiooni parandama, tuues turule uusi tooteid, et luua võimalusi tegevuse optimeerimiseks (Kiisler, 2011). Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on
traditsiooniliste ekspedeerimisteenuste valikusse. Samas kuuluvad logistikairmade pakutavate teenuste valikusse kindlasti ka ekspedeerimisteenused. Integreeritud logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted on osaliselt või täielikult üle võt- nud klientirma logistikafunktsioonide korraldamise, osutades logistikateenuseid, mis ulatuvad transpordist, ekspedeerimisest, ladustamisest, tellimuste töötlemisest ja varude haldamisest kuni Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR müügijärgsete teenusteni. Võib öelda, et kui ekspedeerija keskendub osale tarneahelast, siis integ-
annaabi.ee 
