1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda
kohale vastavuses kliendi nõudmiste ja standarditega ning see koosneb neljast dimensioonist: õigeaegsus (timeliness), tarnevõime (availability), tarne kvaliteet (delivery quality) ja eelnevatega seotud kommunikatsioon klientidega. Logistiline kvaliteedi väljundiks on logistiline klienditeenindus. 1.3. Logistika ajaloost Ühe arvamuse järgi tuleneb logistika nimetus kreekakeelsest sõnast "logistike", mis tähendab oskust arvutada, kalkuleerida. Rooma impeeriumis tegutsesid logistideks või logistikuteks kutsutud orjad / teenijad, kelle ülesandeks toiduainete distributsioon. I aastatuhandel seondus logistika Bütsantsi keisririigis sõjaväe materiaalsete varustamise ja tagavaradega, sõjakäikude materiaalse ettevalmistamisega. Teise arvamuse kohaselt tuleneb "logistika" prantsuskeelsest sõnast "logis", mis tähendab elumaja, korterit. Napoleoni sõdade perioodil loodi Prantsuse armees spetsiaalüksused ja - ametikohad,
annaabi.ee 
