· Oluline moment on kasutaja autentimisel arvuti või infosüsteemi ees, mille käigusb ta tuvastab, et tema on ikka tema ja tal on õigus teatud dokumente (teavet) vaadata, luua, kustutada, muuta jne · Käideldavus tagatakse tihti üle võrgu (Intreneti). Ülilevnud on klient-server süsteemid 19.Krüptograafia rakendamisest · Krüpteerimine ehk sifreerimine (encryption, encipherment) on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key). Seda saab kasutada: · Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele · Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena 20
Closed loop power control : /. : , , . . : soft handover , hard handover . . . : . DNS domain name system , . ARD . SNMP (simple network management protocol) , . , . . , , performance. CDMA . Kodeerimine andmete teisendamine mingi koodiga. Dekodeerimine kodeeritud andmete esmasele kujule teisendamine. Krüpteerimine andmete viimine kõrvaliste isikute jaoks loetamatule kujule. Dekrüpteerimine krüptogrammi teisendamine avatekstiks ka sifrit või võtit teadmata. DNS -- ( ), , ( ), IP ( ) . DNS TCP/IP. , DNS , IP : IP , "PTR".USB , . USB .
Konfidentsiaalsuse ja tervikluse juures on põhivahend, käideldavuse juures aga abivahend. Kaasaja krüptograafia ametlik definitsioon Kaasaja krüptograafia (cryptography) on distsipliin,mis kõlmab põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid andmete teisendamiseks nende semantilise sisu petmise, nende volitamat kasutamise või nende märkmatu muutumise vältimise eesmärgil. Krüptograafia põhimõisteid · Krüpteeritavat (loetamatule kujule teisendatavat teksti nim. Avatekstiks(plaintext) · Krüpteeritud e. Loetamatule kujule viidud teksti nim. Krüptogrammiks (ciphertext) · Avateksti teisendamist loetatul julul olevaks krüptogrammiks nim. Krüpteerimiseks e. Sifeerimiseks (encryption, enciphering) · Krüptogrammi teisendamist avateskstiks normaalolukorras nim. Desifeerimiseks (decipharing,decryption) · Nii sifreerimise kui ka desifreerimise juures kasutatakse tihti salajast võtit(secret key)
Keelatud tarkvara käivitamine on tõkestatud või käivitatakse turvalises reziimis (karantiin) Blacklistingnimekiri tarkvaradest, mida ei ole organisatsioonis lubatud käivitada Valged ja mustad nimekirjad võivad sisaldada lisaks inimesi, seadmeid, veebilehti 28. Milline vahe on avaliku võtmega krüpteerimisel ja digitaalsel sertifikaadil? Krüpteerimineprotsess, mille käigus viiakse algne sõnum loetamatule kujule, mis on dekrüpteeritav vaid saaja poolt Avaliku võtmega krüpteerimineavalik ja salajane võti · Võtmed genereeritakse samaaegselt, kasutades kindlat algoritmi · Avalik võti on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav · Salajane võti hoitakse enda teada ja ei edastata kunagi üle interneti · Sõnumi saatja krüpteerib sõnumi saaja avaliku võtmega · Sõnumi saaja dekrüpteerib sõnumi enda salajase võtmega
CDMA2000 teisendamine Kolmanda polvkonna mobiilsidetehnoloogia, mis pakub andmekiirusi kuni 307 · Krüpteerimine(encryption) andmete kbit/s ja kaks korda suuremat konemahtu uhel 1,25 MHz viimine kõrvaliste inimeste jaoks kanalil (1X) uues voi loetamatule kujule olemasolevas sagedusribas. · Dekrüpteerimine(decryption) CDMAone Mobiilside teise polvkonda kuuluv kitsaribaline CDMA krüptogrammi teisendamine avatekstiks, tehnoloogia Ameerika ka sifrit ja/või võtit teadmata Uhendriikides, alternatiivse nimetusega IS-95. Toetab
annaabi.ee 
