protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://. Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul. Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. Vastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik tekstitöötlusprogramme, olenemata arvuti operatsioonisüsteemist. Oma universaalsuse tõttu ei toeta selline failivorming keerukamaid kujundus- ja küljendusvõtteid. Rikasteksti vormingus
volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks 79. Krüptograafia põhimõisteid · Krüpteeritavat (loetamatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext) · Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext) · Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk sifreerimiseks (encryption, enciphering) · Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse desifreerimiseks (deciphering, decryption) 80. (Digi)andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmtena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Vorming annab andmetele tähenduse, st kokkuleppeline vorming seob andmed nende poolt kantava teabega.
annaabi.ee 
