oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi vaim" (1987). Läbimurre õnnestus esimese ja ainukese romaaniga "Dorian Gray portree" (1891)
juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Kunstiteemalised loenguturneed viisid ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas tähelepanu keskpunktis, tal oli särava vestleja kuulsus
annaabi.ee 
