ja seletus (käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida) Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama) Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama)
saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2. Suur mõju on ka lektori kommunikatsioonioskustest- sobiv loengutempo, lektori kehakeel., edastatava informatsiooni selgus. Loengulise esituse tõhusust aitavad suurendada demonstratsioonkatsed ja näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust. Kooperatiivsete õppemeetodite üldiseloomustus. Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl
annaabi.ee 
