Ka Euroopas hakati neoliitikumis asulatesse ehitama ühiskondlikke rituaalseid hooneid, süvenes esivanemate kultus, mille klassikalisteks näideteks peetakse megaliitkalmeid. Viimaseid ehitati alates u 4500 eKr ning need levisid laialt. Tähtis oli taevakehade kultus. Kogu Euroopa alalt on neoliitikumist teada mitmeid suurema või väiksema ulatusega arheoloogilisi kultuure, millest tuleb juttu järgmises pikemas loengukursuses. Küll aga mainin siinkohal mõningaid hilisneoliitilisi arenguid. Viljelusmajanduse arenedes ning sobilike maade väljakurnamisel tekkis vajadus uute asumisalade järele. U 30002000 eKr oli Euroopas rahutu aeg. Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri
Võim ja seadusandluse korraldamine on ju riigi käes. Riik avaldab kodanikele nii otsest kui ka kaudset survet. Enamasti alistuvad kodanikud sellele survele. Kui riik on demokraatlik, arvestab kodanike enamiku huve ja tegutseb seaduslikult, võib riigi surve olla rahvale isegi meeltmööda. Ideaaljuhul peab riik kinni nn protseduurireeglitest ja teostab poliitikat avalikult. Käesolevas majanduspoliitika loengukursuses analüüsime riigi rolli põhiliselt liberaalse demokraatia ja industriaalühiskonna (või ka juba postindustriaalse ühiskonna mõningate elementide) kontekstis. Kuid erinevatel aegadel on maailma erinevates regioonides toiminud (ja toimivad praegugi ning ilmselt tulevikuski) vägagi erinevad poliitilised süsteemid. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond. Ühiskonna sellise seisundi puhul
annaabi.ee 
