ei muuda märkete tegemise olulisust kuidagi väiksemaks, sest loengu kuulamisel märkmete tegemine aitab uut teemat paremini mõista. Seega on mõistlik vähegi sisukamat loengut, tundi, koosolekut mingil määral konspekteerida ja seejuures ka kuulata, sest poole kõrvaga kuulmisest ning üles täheldamisest pole suurt midagi kasu. Seda nimetakase valikuliseks kuulamiseks.Et uue informatisooni talletamisele mõeldud loenguaega mõistlikult ära kasutada, tuleks võimalikud tähelepanu, motivatsiooni või laiskusega seotud probleemid ära tunda ning lahendada. (Kidron 2008, 83) Loengu konspekteerimisel kehtib kindel reegel: mida rohkem kirjutad, seda vähem mõtled(Lindberg). Mis käest läbi käinud, see jääb ka paremini meelde. Konspekteerimise hõlbustamiseks kasutatakse mitmesuguseid kasulikke nippe: - Allakriipsutamine
1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt (nt nimi; emotsiooni tekitavad sõnad ja välejndid: veri, surm, armastus, kuld, võit, läbikukkumine jne; tähelepanu suunavad fraasid: ,,Tähelepanu!", ,,See on oluline!") 2. üllatused (katsed, nt suur pauk ja hulk tossu, põnev ese, hääletooni muutus; meenub, et ühe õppejõu loengus käisime tihti rohkem seetõttu, et ta tegi tihti midagi tõsiselt üllatavat, nt teatas pärast 1/3 loenguaega, et ,,Rohkem tal pole enam midagi öelda, olete vabad!") 3. lahenduste paljusus (nt koma ümberpaigutusega lause tähenduse muutumine jne) 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine (vaal elab vees, kuid pole kala) Vastavaid võtteid tuleks siiski kasutada võimalikult vähe, sest liigne tarvitamine vähendab nende mõju.10 2.2 Sensoorne register11 Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris
annaabi.ee 
