Loendati karja, vilja ning see märgiti tavaliselt templis üles. Samuti pidasid preestrid arvet kümnise ning ohverdamiste suhtes. See kõik oli algne arvepidamine. Kui algselt oli arvestamine üsna kerge ja lihtne, siis ajaga koos on raamatupidamine muutunud palju keerulisemaks. Terve majandusarvestuse ajaloo vältel on kogu maailmas olnud kasutusel palju erinevaid arvestussüsteeme, mis igaüks on saanud nimetuse päritolumaa järgi. Esialgu märgiti loendustulemused savitahvlile, samuti papüürusele. Mõned kasutasid nööre selleks(Kipu süsteem), Hiinas aga arvelauda. Et arvepidamine lihtsamaks muutuks, võeti kasutusele VII sajandil e.m.a raha ning sellele määrati kindel väärtus nüüdsest jäi ära tülikas kulla kaalumine . Lihtsustus ka kogu varanduse arvestamine ning maksundus. Arve pidamine on olnud üsna sarnane läbi ajaloo. Ehkki tänapäeval on see keerulisem, siis põhimõte on jäänud samaks. Üles märgiti raha ning muude
tasemel koordineerida rahvaloendusega seotud tööd. Komisjoni juhtis rahandusminister ja sinna kuulusid ministrid , ametite (sealhulgas Statistikaameti) ning kohalike omavalitsuste esindajad . Ettepanekud rahvaloenduse toimumise aja kohta, samuti rahvaloenduse eelarve projekt ning seaduse eelnõu töötati välja Statistikaametis. Loenduse eesmärk oli saada aktuaalseid andmeid riigi rahvaarvu , rahvastiku koosseisu , paiknemise ja eluruumide kohta ning avaldada loendustulemused. Loendusega kogutavate andmete fikseerimise aeg (loendusmoment) oli kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendus hõlmas: · isikud, kes viibisid loendusmomendil (31. märtsil kell 00.00) Eesti Vabariigis (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende pereliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud); · isikud, kelle püsielukoht oli Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni 1 aasta), viibisid
paindumist. Tasast põhja on kõige lihtsam saavutada liivapadja kasutamisega. Talveperioodil mõjutavad lumekate ja külmunud pinnas survemattide tööd. Loendused toimuvad vaid kohati või ei loendata üldse. Lisaks võivad tekkida valeloendused pinnase sulamisel ja paigaldamine survematid külmumisel tekkinud survemuutustest. Seega pole talvised loendusmattide loendustulemused usaldus- väärsed ja neid ei tohiks arvesse võtta. Talveks pole vaja loendusmatte ülesse võtta. Lume ja pinnase sulades hakkavad matid taas loendama. Samas tuleks arvestada sellega, et ilma sekkumiseta võib see oodatust veidi kauem aega võtta. Kui rada paigaldamine survematid kasutatakse ka talveperioodil, tekib kinnitrambitud lumest tihe koorik, mille sulamine kestab võrreldes ümbritsevaga veidi kauem.
annaabi.ee 
