Teated võrgupüügist hüljestele pärinevadki peamiselt Kihnust, vähem ka Ruhnust ja Vormsilt. HÜLJESTE UURIMINE 8 Hüljeste uurimine sai 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi üheks olulisemaks liigikaitseprojektiks, mille tulemused on lisanud oluliselt teadmistele Läänemere hüljeste tänapäevasest olukorrast. Tööde skaala on aastate jooksul olnud väga lai, ulatudes lihtsamatest loendustest-vaatlustest kallite kõrgtehnoloogiliste uuringuteni. Ettevõtmiste tulemusena on saadud kaasaegne ja usaldusväärne ülevaade Eesti rannikuvete, ja selle kaudu ka kogu Läänemere, hülgekarjade suurusest. Selgunud on hüljeste peamised asualad, nende kaitsmiseks on kirjutatud eeskirjad. KOKKUVÕTE Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja
Rootsi X X Šveits X X Holland X X X X Suurbritannia X X X Summa 18 6 13 11 6 3 3 2 4 4 1 Teiseks levinud meetodiks külastajate loendamisel on automaatsete loendurite kasutamine. Erinevalt inimeste poolt läbiviidavatest loendustest saab automaatsete seadmete abil teha pikemaajalisi vaatlusi. Samas ei suuda automaatsete loendurite andmed pakkuda informatsiooni külastajate käitumisharjumuste, tegevuste jm karakteristika kohta. Automaatseid loendureid on mitmesuguseid, mõned neist reageerivad infrapunasensorite, vibratsiooniandurite, fotosilmade jms abiga, aga on ka surveplaatidele (peale astudes või sõites toimub lülitus) ja raadiosaatjatele üles ehitatud süsteeme.
annaabi.ee 
