Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. [3] 3 Burnie David jt. Looduse entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 1999. lk 261 Kaitse 10 Nii hall- kui ka viigerhüljes on Eestis endiselt looduskaitse all. Kuna hüljeste küttimine on keelatud ja pidevalt toimub nende elukeskkonna jälgimine koos loendustega, siis võib loota, et hülged jäävad Läänemere asukateks veel pikaks ajaks. Toitumine Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringalised), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. [4] Hülgepoegade mängud
metoodilistest lahendustest kaitsealade külastajate loendamiseks. Uuritavad alad asusid Endla ja Emajõe Suursoo kaitsealadel ning Vapramäel, kus kasutati külastuskeskuste loendusandmeid ning raadiolainetel töötavaid automaatloendureid võrdlevalt mobiil- positsioneerimisandmetega. Hinnati külastajate valikuid loodusradade eelistamisel, andmeid kontrolliti erinevate seiremeetodite (raadiokiirega loendurid, kaameraloendus) sidumisel. Vastavalt loendurite ja loendustega läbiviidud seirele tehti väljavõte ja ruumianalüüs mobiilkõneaktiivsuse kohta, eristades lühiajalised külastajad, ümbruskonna elanikud ja töötajad. Hinnati radade seisundit, 12 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine kasutades Eesti Maaülikoolis ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses väljatöötatud koormustaluvuse hindamise metoodika aluseid
annaabi.ee 
