muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks loenduri töö. loendur on ühendatud DAC'iga ja DAC' väljundpinget hakatakse sammhaaval tõstma- pinge suurendamine(loenduri väärtuse suurendamine) lõpetatakse kohe kui võrdluselemendiga sellest märku antakse, et DAC'ist tulev pinge ja analoogsisendisse antav pinge on võrdsed. AND funktsiooniga katkestatakse loendurile clock signaali andmine ja loenduri väärtuse suurendamine peatub. uus konversioon hakkab siis kui antakse uus start impulss.
noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatakse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Kahend-kümnendloendur – loenduri moodul ei pruugi olla täisaste. Mooduliks võib olla ükskõik milline arv (nt 10). Tegemist on kahendloenduriga, kuna väljundis on järjestikused arvud. Loendurile tuleb mooduli alusel lisada detektor, mis nullib loenduri väärtuse ning alustab loendamist otsast peale. Detektorina kasutatakse ja-elemente (kuhu ühendatakse kõik väljundid, mis on loendamise lõppväärtuse juures 1), või-elemente (trigeri sisendisse, takistab 0 muutumist 1ks) ning inversiooni. Niimoodi saab loendada suvalise järgulisusega kümnendarve. Võimalik realiseerida ka asünkroonsete nullimise sisendite abil, kus detektori väljundit kasutatakse kõikide järkude nullimiseks
Näide III: Kihiline juhuslik valik Kihiline juhuslik valik on kihilise valiku viis, mille puhul võetakse igast kihist juhuslik valim. Käesolevas näites on kihtideks erinevad sisenemiskohad ning valimid võetakse juhuslikult valitud ajaliste intervallide järel. Haldaja tahab konkreetse ala kasutust hinnata kogu 16-nädalase suvehooaja vältel. Alal on neli teeraja algust ja kaks mehaanilist loendurit nii, et üks loendur paikneb pearajal (enamkasutatud rajal), jättes teisele loendurile kolm teerada. 16-nädalane hooaeg on jaotatud kaheksaks 2-nädalaseks plokiks. Loendur paigutatakse igale teerajale kahe eraldiseisva ajaploki ajaks, see jätab kaks plokki loenduri suvaliseks paigutamiseks. Loenduri kolmele teerajale paigutamise järjekord määratakse juhuslikkuse baasil. Oletame, et kaheksa ajaploki juhuslik numbriline järjekord on 5 7 8 3 2 6 1 4 ja kolme teeraja juhuslik järjekord on 3 4 2
Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt. MÄÄRATUD KORDUS MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel: A) Loendurile omistatakse algväärtus. B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte. C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused. Programmeerimise algkursus 49 - 89 D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse sammu B) juurde. Üldistatud süntaks määratud korduse jaoks on järgmine:
Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik
programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi
korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt.
Määratud kordus
MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse
programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud
kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE
LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel:
A) Loendurile omistatakse algväärtus.
B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse
korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte.
C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused.
63 / 115
D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse
sammu B) juurde.
Üldistatud süntaks määratud korduse jaoks on järgmine:
'KORDUS'