Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi
2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi
tema väärtus programmi töö ajal võib muutuda (sellest nimigi) TINGIMUSLAUSE on programmi juhtkonstruktsioon, mis võimaldab vastavalt etteantud loogilise avaldise väärtusele suunata programmi täitma kas üht või teist programmiharu. MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. EELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust seni, kui esitatud tingimus on täidetud. Tingimust kontrollitakse ENNE tegevuse täitmist. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust vastavalt PÄRAST tegevust esitatud tingimusele. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist
või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega. Sel juhul garanteeritakse info nihkumine ühe järgu võrra ühe sünkroimpulsi puhul. Muu trigerite tüübi kasutamisel võib juhtuda mitmejärguline nihe. 13. Loendurid. Loenduriks impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv
Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. RS-trigeritega nihkeregistri skeem on järgneval joonisel. Trigeri otsene ja inverteeritud väljund ühendatakse järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule. Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimestest astmetest teistesse. 8 Loendurid Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Energeetikas tarvitatakse loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande
KORDUSELÕPP -- pöördume tagasi korduse algusesse Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt. MÄÄRATUD KORDUS MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel: A) Loendurile omistatakse algväärtus. B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte. C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused. Programmeerimise algkursus 49 - 89 D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse sammu B) juurde.
KORDUSELÕPP -- pöördume tagasi korduse algusesse Kuigi minimaalselt vajalik on ühe korduslause olemasolu, on kõik programmeerimiskeeled, mida meie vaatleme, varustatud kolme tüüpi korduslausetega. Tutvume nendega lähemalt. Määratud kordus MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. Lause täitmine käib aga järgmise algoritmi alusel: A) Loendurile omistatakse algväärtus. B) Kui loenduri väärtus on suurem lõppväärtusest, siis lõpetatakse korduslause täitmine ja juhtimine läheb järgneva lause kätte. C) Täidetakse korduslause sisuks olevad laused. 63 / 115 D) Suurendatakse loenduri väärtust etteantud sammu võrra ja minnakse sammu B) juurde. Üldistatud süntaks määratud korduse jaoks on järgmine:
Q Q S T S T i-1 c c Q Q R R Q i-2 Q i-2 Joonis 1.10. Nihkeregister 1.3.3. Loendurid Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Energeetikas tarvitatakse loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks.
annaabi.ee 
