siis iga x ∈ A jaoks leidub vastavalt loomuliku topoloogia definitsioonile vahemik ]ax ; bx [ nii, et ]ax ; bx [⊂ A. Seet˜ottu A = ∪x∈A ]ax ; bx [. Teiselt poolt on ilmne, et ]a; b[∈ T iga a, b ∈ R, a < b, korral. ¨ Definitsioon 1.4 Oeldakse, et topoloogiline ruum (X, T ) rahuldab teist loenduvuse aksioomi, kui tal leidub loen- duv baas B. N¨ aide 1.6 Reaalarvude ruum R rahuldab teist loendu- vuse aksioomi, sest tema topoloogia baasi moodustavad ka k˜oik vahemikud ]a; b[, kus a ja b on ratsionaalarvud. Selliseid vahemikke on aga loenduv hulk. 1.3 Kinnised hulgad Lisaks lahtistele hulkadele vaadeldakse topoloogilises ruumis (X, T ) kinniseid hulki. Definitsioon 1.5 Hulka A ⊂ X topoloogilises ruumis (X, T ) nimetatakse kinniseks hulgaks, kui tema t¨aiend X A on lahtine hulk, st X A ∈ T . Hulgateooriast on teada, et mis tahes hulga X alamhulkade
Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. Märkmete tegemine on levinud õpimeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loendu kuulamisel. Kui õpitavat materjali tuleb ka edaspidi kasutada, aitavad märkmed õpitud põhiseisukohti hõlpsamini meelde tuletada ja üle korrata. Allajoonimine – aitab õppimisele kaasa, kui seda tehakse mõtestatult. Sageli on aga automaatne, vähetõhus. Ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine Konspekteerimise puhul saab kasutada kahte lähenemist:
annaabi.ee 
