Pane ühte karpi punased ja teise karpi sinised pliiatsid. Millise matemaatilise oskuse rakendamist selle ülesande täitmine nõuab? Kuidas ülesande raskusastet tõsta? Milliseid matemaatilisi oskusi see siis nõuab? Nõuab Rühmitamise oskuse rakendamist. Raskusastet saab tõsta nt öeldes "pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud" või nt "Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku" Lisanduks loendamisoskuse rakendamine. 5. Mida peab ajamõistete kujundamisel silmas pidama? Nimeta vähemalt 5 olulist asja. - Ajalooliste sündmuste ajaline määratlemine pole jõukohane. Lapsel on oleviku ajatunnetus ja ebamäärane arusaamine minevikust. - Silmas tuleks pidada laste vanust ja eakohaseid võimeid. - Aja kestvust, sündmuste sagedust ja iga iseloomustavaid mõisteid (kaua, tihti, ruttu, aeglaselt, noorem-vanem...) tuleb võtta suhteliste mõistetena ja tutvustada lastele
21.Pane ülemisele riiulile karud, alumisele nukud, ühte karpi punased ja teise sinised pliiatsid millise matemaatilise oskuse rakendamist selle ülesande täitmine nõuab? Kuidas ülesande raskusastet tõsta? Milliseid matemaatilisi oskusi see siis nõuab? Nõuab Rühmitamise oskuse rakendamist. Raskusastet saab tõsta nt öeldes "pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud" või nt "Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku" Lisanduks loendamisoskuse rakendamine. 22.Mida peab ajamõistete kujundamisel silmas pidama? Nimeta vähemalt 5 olulist asja. Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, eile, täna ja homme nende seos nädalapäevadega, ööpäev, nädal, kuu ja aasta. Aja mõõtmine kella abil täistundides. Kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel.
tekkimist/moodustamist. Kui abikooli I klassi on tulnud õpilasi, kes oskavad 10 piires loendada, siis tuleb seda oskust kinnistada ja süvendada. Kõigepealt õpetab õpetaja lapsi esemeid kätte võtma ja kõrvale asetama, seejärel kõrvale nihutama. Järgnevalt loendavad lapsed iga eset sõrmega puudutades, seejärel ainult osutavad loendatavale esemele, seda puudutamata. Ja lõpuks nad loendavad ainult "silmadega", s.t. saadavad pilguga. (Need on ka loendamisoskuse omandamise raskusastmed.) Kõigi nende harjutuste sooritamise ajal lapsed loendavad valjusti. Ja ainult siis, kui õpetaja palub esemeid uuesti loendada, loendavad vaikselt omaette. Iga kord, kui lapsed lõpetavad esemete loendamise, küsib õpetaja: "Mitu?" Näiteks õpetaja ütleb: "Mitu pliiatsit siin on, loenda". Peale seda, kui õpilane loendas, küsib õpetaja uuesti: "On siin 7 pliiatsit?" (Pliiatsid võib nüüd võtta ühte kätte).
annaabi.ee 
