· 56. [1 p.] Kui palju tarbitakse vett inimese kohta päevas? · 55. Toiduga tarbib inimene 0.6 kuni 1,2 liitrit ehk keskmiselt 0.9 liitrit vett. · 56. Tööstusriikides tarbitakse inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. · 57. [4 p.] Iseloomusta veesaaste tüüpe: (a) mehaaniline saaste on vee saastumine tahkete osiste, võõrkehade jmt. sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii loduslik kui inimtregevuse tagajärg. (b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse (c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa
pigem eri liikidesse, hakkas ta (märts 1937) mõtlema "liikide transmutatsioonile". Darwini põhiline erinevus on selles, et ta hakkas ka kohe mõtlema põhjustele. 1838 sügisest, ilmselt Malthuse mõjul, hakkas ta arendama ideed looduslikust valikust. 1844 valmis tal esimene käsikiri, mis ei jõudnud kunagi trükki. Tegelikult - ideede selgest kirjapanekust esimese trükiseni läks tal 20 aastat! 1856 alustas ta tööd raamatu Loduslik Valik kallal - ka see jäi pooleli, sest tema kätte sattus noore loodusuurija Alfred Russel Wallace käsikiri "Variantide tendents pidevalt lahkneda algtüübist" - mis oli igati läbitöötatud idee looduslikust valikust. Alles siis tõi D. uuesti välja oma 1844 a. käsikirja ja andis mõlemad koos Linnee ühingule üle (1858 suvel) ja alustas uut raamatut: The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life
annaabi.ee 
