Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana
kiiresti ja tekitavad huumusrohket loduturvast. Lodumetsas uuenevad puud kõrgetel kännumätastel, mättavahed on vesised. Rohttaimedest kasvab lodus veetaimi (pilliroogu), madalsootaimi (soovõhka, kollast võhumõõka), niiskeile metsadele 72 iseloomulikke taimi (soo-koeratubakat, angervaksa) ja mätastel tavalisi metsataimi (uibulehti, mustikat). Kuivendatud lodumetsast areneb kõdusoo- või lodusalumets. Lodusalumets kasvukohatüübilt lodu- ja salumetsa vahepealne mets, lodustuv salumets või kuivendatud lodumets. Puurindes on iseloomulikud sanglepp ja kuusk, rohurindes angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas. Metsatüpoloogias vastab angervaksa kasvukohatüübile. Luuvili üheseemneline vili, mille seemet ümbritseb puitunud sein ja sellest väljaspool lihakas kiht nt. kirss, ploom, kreek; koguluuvili on nt
annaabi.ee 
