suurem osa esines üldlaulupeol alles esmakordselt ega oleks nõudlikuma kavaga toime tulnud. Kava Koraal (M. Luther) "Meil tuleb abi Jumalast" H. Preiss "Isamaa" L. Spohr "Laul" ("Nagu linnu tiivul") K. Collan "Vaasa marss" A. Neidhardt "Armastuse kiitus" B. Klein "Jumal on suur" C. M. von Weber "Mets ja maailm" K. A. Hermann "Ilus oled, isamaa" ("Minge üles mägedele") J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas
(keegi päästetakse ooperi lõpus raskest olukorrast), sinna kuulub ka juba mainitud ,,Richard Lõvisüda"). 1790. aastatel kujuneb välja veel üks o.c haru revolutsiooniooper e õudusooper (seostub ka pääsmisooperiga). Selle aja peamine o.c autor on Beethoveni poolt imetletud itaallane Luigi Cherubini (1760-1842)., kes tegi Pariisis hiilgava ja pika karjääri, kirjutades nii oopereid, kirikumuusikat (2 missat), revolutsiooni ajal patriootilist muusikat jne. Ooperitet näit ,,Lodoiska", 1791. 15 Lühidalt Clucki põhimõtetest Christoph Willibald Gluck (1714-1787) 1760. aastatel ooperireform koos Viini õukonnapoeedi Calzabigiga: ooper peab olema nagu draama, peab olema teater; tekstis ei tohi olla mõttetuid kordusi, vaid tekst peab olema sisukas ja edasiarenev. Vokaalpartiis peab kaduma ,,vokaalakrobaatika", da-capo-aariaid (skeem ABA; da capo peast alates, s.t algusest) võib olla minimaalselt. Avamäng peab olema ooperiga sisuliselt ja muusikaliselt seotud
annaabi.ee 
