Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end sügiseti värvikirevasse lehestikku, rõõmustades vaatajaid kuni külmade saabumiseni. [9] Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Enamik perekonna esindajaid on haigustele ja kahjuritele resistentsed, esineb vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega hoida õige hõredad suvehaljaid liike tuleks tagasi lõigata kohe pärast õitsemist ja igihaljaid liike hiliskevadel, vahetult enne uue vegetatsiooni algust. [9] 2.2.4. Perekond veigela (Weigela) Perekonda kuuluvad suvehaljad põõsad. Lehed on vastakud, harvem kolmeti männaseliselt, lühirootsulised saagjaservalised lihtlehted, millel puuduvad abilehed. Võrsed laia pehme säsiga. Õiedon lehterjad või kellukjad, viietised, tihti meeldiva
tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem laialdaselt punumistöödel, kuid on teada varasemast, et juba rooma luuletaja Virgilius (Vergilius) oma poeemis ,,Georgica" kasutas lodjapuude nimetamiseks sõna viburnum. Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse, neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on
õpikeskkond). Kui on soovi aias kasvatada lodjapuud viljade saamiseks, peab kindlasti istutama vähemalt kaks puud. Sellel juhul on õite viljastatavus tunduvalt parem (Calmia). Paljundamine ja hooldus Paljundamine toimub haljaspistikutega. Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee).