oli kommunistliku Venemaa jaoks väga tähtis teha seda, mida kästakse, sest vastasel juhul võidi kaotada näiteks oma töökoht. Täna võime kohata meie riigis sellist mõtteviisi: ,,Olen vaba mees vabal maal, elan, kus tahan, teen, mida tahan". Eesti noortes on patriotismi, kuid on ka noori kelles ei ole õigemini, kes pole mõningaid mõtteid oma peas loogilise lõpuni mõelnud või pole neid õpetatudki seda tegema. Paljudes noortes on peidus läbimõtlematus, õigustuse otsimine lodevusele ja laiskusele, lootus et ,,küll asjad saavad ilma minutagi korda". Senikaua kuni meie noortele antakse üha paremaid võimalusi välismaal töötamiseks ja elamiseks, ei saa me kahjuks kasvatada noortes patriotismi. Patriotismi ehk lojaalsust riigi suhtes võib võtta ka kui usaldust meie riigi vastu. Usaldusest aga on olnud Eestis tugevalt puudu ja on seda ka jätkuvalt. Seda nii riigi struktuurides oma kodanike ja siinsete elanike vastu kui ka kodanikel riigi suhtes
) Nii tekibki ideaalne ehk õiglane riik. Ükski ühiskonnaklass ei saa üksinda hakkama. Kõige tähtsam on terviku huvi. Igaüks teenib tervikut, tehes seda, mis on tema ülesandeks. Platon läheneb üksikisikule lähtudes tervikust, meie läheneme tervikule lähtudes üksikisikust. Platon uurib indiviidi tema olemuse kaudu, meie tema isikuvabaduste kaudu. Vanas eas polnud Platon oma utoopiavaimustust kaotanud, oma viimases teoses "Nomoi" ehk ,,Seadused" Ateena demokraatia jätkuvale lodevusele. Tema uueks ideaaliks on külakogukond, mis asub rannikust piisavalt kaugel, et olla vaba häirivatest võõrastest mõjudest. Hääleõiguslikke olgu 5040, sest see on kergesti jaguv arv. Nad valigu 360 hoolekandjat, kes korraldavad majandust ja annavad välja seadusi ja moodustavad 26 liikmest koosneva Öönõukogu, kes langetab otsustusi kõigis elutähtsates majandus ja kultuuriküsimustes. Kõiki ärgitatagu aktiivselt maad harima ning keerulisi finantsoperatsioone püütagu vältida