nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas. Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk nö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks. Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad. Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga.
· Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane)
annaabi.ee 
