Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22- 25 %. Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest. Tooraine ettevalmistus seisneb selles, et lubjakivi purustatakse killustikuks ja lastakse läbi kuulveskite koos veega kus tast saab pastataoline lubjalobri. Savi segatakse vees pastataoliseks savilobriks ja mõlemad lobrid pumbatakse torupumpade abil silournidesse kus võetakse mõlemast proovid toseerimis vahekorraks. Edasi suunatakse lobrid lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Tsemendi põletamine toimub pöörlevas toruahjus. Toruahi kujutab endast 150 m pikkust ja 3m jämedust terastoru, mis on seest kaetud tulekindlast materjalist voodriga ja pöörleb aeglaselt ümber oma telje. Ahi on horisondi suhtes veidi kaldu.
kondensi. Veetiheda betooni puhul on ka väga tähtis valu kvaliteet, et ei tekiks pragusid betooni. Kui need aga tekivad, siis on neid hiljem vaja hakata täitma injektsioonmeetodil, mis on aega nõudev ja kulukas. Eelnevast lähtudes, tuleks hijem betoon katta mõne muu hüdroisolatsiooni materjaliga. Oma hinna poolest on veetihe betoon pisut kulukam kui tavaline betoon. [3] 2.3. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalsed isolatsioonivõõbad ehk lobrid on ühe- või kahekomponentne kuivsegu mida segatakse veega saamaks hüdroisolatsiooni materjal. Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka
annaabi.ee 
