ise on selle meile kätte näidanud. Kuidas ja mida lastele õpetada? Ei ole vaja kõike teada, mis olemas on, vaid ainult seda, mis on kasulik. Laps ei pea teadust õppima, vaid seda ise uuesti leiutama. Pole tähtis lapsele teadmisi pakkuda, vaid äratada huvi teaduse vastu ja lasta omandada meetodeid nende õppimiseks. Aga tegevus tuleks lõpetada kohe, kui on näha, et see muutub lapse jaoks igavaks. Enda lobiseva kasvatusega kasvatame me ainult lobisejaid. Õpetajate suurim viga seisab selles, et nad eeldavad lapse juures sama huvi, nagu neil endal on teatava asja vastu. Rousseau soovib, et Emile õpiks käsitööd. Ja samal ajal õpib ta ka ise seda.Väga tähtsal kohal on ka kehaline ja vaimne töö, mis peaksid olema tasakaalus. Sel ajal on Emile'il teadmisi ainult looduse alalt ja puhtfüüsikalisi. Ajalugu ta ei tunne. Geomeetriat tunneb ta jooniste ja märkide järgi, ta on töökas, kannatlik, kindel ja julge. Ühesõnaga Emile omab
1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley
annaabi.ee 
