Näiteks Eesti Instituudile annab selline staatus omalaadse vabaduse: allumata otseselt riiklikule bürokraatiale, saadakse raha nii kultuuri-, haridus- ja teadus- kui ka välisministeeriumi eelarvest. Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat-sioonid pakuvad
Näiteks Eesti Instituudile annab selline staatus omalaadse vabaduse: allumata otseselt riiklikule bürokraatiale, saadakse raha nii kultuuri-, haridus- ja teadus- kui ka välisministeeriumi eelarvest. Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat-