huvides ning 1915 otsustati lbi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4.Jugoslaavia kuningriik. Trgi
Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele vastata, siis olid riigid alates 5. augusti keskst ametlikult sjas. Samal peval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sja ning 12. augustil kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Austria-Ungarile sja. Kuigi erinevate riikide mningad juhid polnud selliste asjaolude kiguga rahul, veti need sjakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega.[2] Itaalia kuulutas ennast sjategevuses erapooletuks. Saksamaa saatis lnerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning pdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, lemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia
annaabi.ee 
