isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega videldes hvitava kaotuse osaliseks. Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha Bernardi kui Teise ristisja eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku Saladini juhatusel.1187.aastal lages ks ristisdijate tugipunkt teise jrel islamiusuliste ktte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm.Kirikutelt vesti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTISDADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega piti valmistaa paberit Hakati kasutama luksusesemeid ja kahvlit
Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid
annaabi.ee 
