Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad. Tundemärgid: · nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme
Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse. Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi