Nii Ken Kesey raamat, millel film põhineb kui ka film ise oli suureks mõjutajaks 80ndate psühhiaatriale, mõjutades vaimuhaigete ravimismeetodeid humaansemaks. Film pälvis 1975. aastal viis peamist Oscarit: parim film, parim meespeaosatäit ja (Nicholson), parim naispeaosatäitja (Fletcher), parim reissöör (Milos Forman) ja parim stsenaarium. Elurõõmsas, kuid pöörases filmis on suurepärased osatäitmised ka Brad Dourifilt, Danny DeVitolt ja debütandina osalenud Christopher Lloydilt. Forman ise on kiitnud kõvasti Jack Nicholsoniga koostööd. Kiitis näitleja pühendumust, seda kuidas ta tuleb iga päev valmistunult ja entusiastlikult platsile. Juuksed (,,Hair")(1979) Forman taaskülastas süsteemi vastu võitlemise temaatikat oma filmis ,,Juuksed", mille sisu ta adapteeris samanimelisest Broadway muusikalist. John Savage on väiksest linnast pärit talupoiss, kes läheb paariks päevaks New Yorki, et kogeda suurlinna elu enne, kui Vietnami peab minema. Ta
Ta pannakse keset klassi häbipuki peale seisma. Jane, kes pole kunagi midagi valetanud, on meeleheitel. Ainsad, kes temasse endiselt hästi suhtuvad, on õpetaja miss Temple ja Helen Burns, Jane'ist natuke vanem tüdruk, kellega Jane on suhtlema hakanud. Nemad ei usu et ta on valetaja ja ms Temple lubab kirjutada mr Lloydile (arstile Gatesheadist) , kuna too teab Jane'i, ning järele pärida Jane'i iseloomu kohta. Lõpuks saabub Lloydilt vastus, ning Jane'i süütust tunnistatakse kogu kooli ees, mispeale õpetajad temasse jälle soojalt suhtuma hakkavad. Helen on laisk kuid tark ja arukas tüdruk. Oma laiskuse ja lohakuse eest saab ta tihti vastu näppe ja selga korraõpetaja poolt. Kui Jane aga imestades talt küsib, kuidas Helen sellele vastu peab, siis Helen ütleb, et aga ta ongi laisk ja lohakas ja need on tema maised kannatused. Helen on sügavalt usklik, kes andestab kõigile ja ei vihasta. Jane üritab nii temast