vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetstus, maakide kaevandamine, siis lunas silus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tle. Puritaanide tkusele vastandus lunaaristokraatide
N- vaba D- 2,458 sidur tagumine, vabajooksusidur 1,5 --:--,lintpidur 1 esimene ja tagumine sidur, lintpidur vaba 2 - ---:--- 12 - ---:--- 11 - 2,5 Parkimisasendi lukustus mehanism. 1hammasratas 2lukustushoob 3hendusvarb 4koonuspind Planetaarreduktori ttamine A esimene lekanne ei tta 1 kroomratas mis on hendatud veetava vlliga 2 pikese ratas,mis saab prlemise 1 sidurilt 3 kaasavedaja, mida hoitakse kinni ketaspiduri abil 4 esimene sidur sisse llitatud 5 ketaspidur,sissellitatud 6 veetavvll D1 A esimene planetaarlekanne 2 kaasavedaja 3 pikeseratas-tagumine B tagumine planetaarlekanne (4)1. kroonratas saab prlemise veetavaltvllilt (5) kaasavedaja,mida hoitakse kinni vabajooksu siduri abil. Ratas 3, mis annab oma vastassuunalise pramise 1. planetaarlekandele. 6. pikese hammasratas, mis on hendatud 1. planetaarrattaga 7. tagumine sidur sissellitatud 8. vabajooksusidur lukustatud 9. veetavvll 10. vedavvll D2 1,5 A 1
kasulik kompenseerida. Qa - arvutuslik reaktiivvimsus maksimumi ajal Reaktiivvimsus kondensaatorite puhul Q = Uc2C Reaktiivvimsus snkroonkompensaatori puhul 4. Tstuslikud elektrivrgud 4.1. Phimisted Elektrivrguks nimetatakse he pingega liinide, jaotus- ja hargnemisslmede koostist. Tstusettevtete vrgud jagunevad: -tsehhi vrgud - ettevtete jaotusvrgud Vrgu pingeks loetakse tarbijatele llitatud nimipinget. Energiassteemi ja teisi ettevttest vljaspool olevaid vrke nimetatakse vlisvrkudeks. Iga vrk vib omada ht vi mitut toiteseadet. Liini phielemendiks on juhid. Juhid on kas juhtmed, kaablid, latid, siinid jt. Hoonesiseseid (tsehhi) liine nimetatakse ka juhtmestikuks. Liini juhid jagunevad: - tliinid ( faasijuhid ) - kaitseliinid ( maandus ) - abiliinid ( juht-, kontroll- ja signaalahelad ) Thistus: - Faasid L1, L2, L3
annaabi.ee 
