kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17
· Iseloomuliok 2st järku reaktsioonidele Lahus- kahest või enam ainets koosnev homogeene süsteem Koosneb: lahusti + lahustunud aine Agregaatolekute järgi eristatavad lahused (nimeta): · Gaas -gaas · Gaas-vedelik · Gaas-tahke · Vedelik-vedelik · Tahke-vedelik · Tahke-tahke Lahustuvus- aine omadus lahustuda mingis lahustis (näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100g vees) Lahustumise põhireeglid ? Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada Lahuseid jagatakse lahustunud aine sisalduse järgi: Endotermiline protsess- Kui joud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad joududest lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vahesel maaral ainet Eksotremiline protsess-joud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, siis lahustub ainet rohkem Tõeline lahus- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi
Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. · Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained. Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. · See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on polaarsed, ning oli lahustub hasti benseenis, sest molemad on mittepolaarsed ained. 17. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - naitab aine suurimat massi, mislahustub antud temperatuuril 100 g vees. hästilahustuvateks (> 2 g/100 g),vähelahustuvateks(0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g). · On olemas kullastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. · Teatavatel tingimustel on siiski voimalik kullastuspunkti uletada. · Enamiku lahuste lahustuvus paraneb korgemal temperatuuril. 18
andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · Praktikas jaotatakse ained hästilahustuvateks (> 2 g/100 g), vähelahustuvateks (0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g) (saab leida lahustuvtabelist). On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. Teatavatel tingimustel on siiski võimalik küllastuspunkti ületada
annaabi.ee 
