Euroopa s rä ä gita va te s t ke e lte s on kõige le vinuma d: his pa a nia ke e l (ligi 330 mln in), s a ks a ke e l (100 mln), inglis e ja ita a lia ke e l (60 mln). Inglis e ke e l on ma a ilma s 320mln inime s e le e ma ke e le ks . Viima s te l s a ja ndite l võib ke e lte a re ngus tä he lda da ka ht te nde nts i. 1. S e os e s ra hva s te kujune mis e ga ja uute kirja ke e lte loomis e ga on muutunud s ugula s ke e lte ja -murre te piirid. 2. P a ljud vä ike ke e le d või -ke e lkonna d on hä ä bunud mõne s uurke e le s urve l. S õltuva lt e tnilis te piiride ja riigipiiride ka ttuvus e s t e ris ta ta ks e riige jä rgmis e lt: 1. Ühe ke e ls e d riigid, kus üks ra hva s moodus ta b üle 90% ra hva s tikus t, nt (Is la nd, Ta a ni, J a a pa n). 2. Ka ks ke e ls e d riigid, nt (Be lgia , S oome , Ka na da ). 3. P a ljuke e ls e d riigid, nt (India , US A, Ve ne ma a ). Kire va e tnilis e , e riti re ligioos s e koos s e is uga riikide s või muude s piirkonda de s
oktoobril 1923 järgmised otsused (protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V. 1923 a. arvates . Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihe lkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates." Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste (seadusest rendilepinguteni) a lusel ka itse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduska itse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal)
annaabi.ee 
