Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed
Tartu, 2006, lk 77-83; 86-88) 2. Õigusteadmised õigusteadvuse struktuurielemendina. Õigusteadmised on üksikasjaliku õigusteadvuse 1 neljast põhielemendist. Asetades õigusteadmised õigusteadvuse struktuuri elementide loetelus esikohale omistatakse neile ühelt poolt domineeriv osa inimese õiguspärase käitumise kindlustamisel, teiselt poolt aga nähakse õiguslike teadmiste tähtsust õigusteadvuse struktuuri teiste elementide kujundajana. (lk86- 87) Kuigi õigusteadmised ei moodusta indiviidi õigusteadvuse struktuuris määravaimat osa, et tohi seda osa siiski alahinnata. (lk 88) 3. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsioon. Leiab rohket käsitlust Lääne kirjanduses, kaasneb õiguse mõju uurimine üksikute indiviidide teadvusele läbi grupi teadvuse. Tuleb rõhutada, et konformismi määratlemises ning antud kontseptsiooni põhjendamises ei ole üheseid vaateid ja arusaamu
annaabi.ee 
