nendest töödest jõudis publiku ette alles pärast kunstniku surma. Graafikaalbum `'Elles'', mis samuti lõbumajatemaatikat käsitles, osutus finantsilises mõttes läbikukkunuks. 17 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk46-47) 18 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk49) 19 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk54) Seevastu litograafiatehnika täiustamisega kindlustas Toulouse-Lautrec oma kuulsust Pariisi modernseima plakatikunstnikuna. Oma reisidel tutvus ta mitmete teiste kunstnikega, sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse- Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires20. Elu lõpp Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal
Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad: maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik.Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a
tahab, aga ei saa, võibolla ei tahagi. Taevas tahab teada, kas tahab või ei taha..." (lk39) -Jürka kirikuõpetajale kui too küsis miks ta maale tuli. "Põrguteel pole jälgi...Muidu oleks põrgu ammu üles leitud" (lk44) -Jürka ametnikele kui uuriti Lisete laiba kadumist. ""Valetunnistus" pomises Jürka mõttes."Peetrus on võltsija""(lk49) -Jürka kirikuõpetajale kui see tema isikutunnistuse järgi teda teisest koguduse andmebaasist ei leidnud. "Õpetajal on õigus"(lk54) -Jürka kordab Juula sõnu kui too tõi sõnumi koj, et kirikuõpetaja soovitab Jürkale Juula naiseks võtta. "Laenuga ta orjastab sinu. Sinu lapsed on orja lapsed" (lk57) -Juula Jürkale diskuseerides Antsu komentaari, et Jürka talle karjalasi kasvatab. " `See ongi siin ilmas ikka nõnda,' seletas Ants, `et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat'." (58) -Ants Jürkale kui see läks vähme töötunde nõudma ja neid ka sai.
annaabi.ee 
