Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75)
käed küünarnukist fikseeritud ja välja suunatud; kepid peavad maha minema samal ajal; tõuke järel käed taga keppidega ühel joonel, lõdvestumiseks kinni hoida ainult pöidla ja nimetissõrmega; tõuke järel selg kumer ja pilk maas (lk 35) 2) Vahelduvtõukeline kahesammuline – vahelduvad liugesammud ühe kepitõuke peale; kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal; jalatõuge täistallalt, puus libiseva suusa peale suunatud; käed nagu eelmises; käed-jalad peavad keskel kokku saama (lk51) 3) Paaristõukeline ühesammuline – iga paaristõuke kohta üks jalatõuge; käetetöö nagu eelmistes; kätehoo ajal ette liiguvad jalad vaheldumisi taha päkale, et hoogu anda (lk70) Uisusammsõiduviis: 1) Käte hoota – jalad liiguvad käärselt liikumissiinaga risti; jalga tõstetakse pöiast; jalatõuge toimub täistallalt-sisekandilt kiirelt ja läbi põlvede kõverdamise libisemisse; libisedes keharaskus suusa kohal, põlv ja puus küljelt kergelt üle; kere kerge ettekalle;
Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama
annaabi.ee 
