Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus. Teksti samale referendile viitavad sõnad moodustavad sidususliikmete rühma ja iga konkreetset esinemist võib nimetada seoseks. Geneerilised e üldviited vs spetsiifilised viited. 55. Lause infostruktuur. Infostruktuuri e temaatika all mõeldakse konkreetse lause struktuuri sobimist ümbritseva keelelise ja keelevälise kontekstiga. Infostruktuur ilmeb eriti selgelt moodustajate järjekorras. lk277 56. Vestluse uurimine. Vestlusanalüüs e konversatsioonianalüüs Vestlusanalüüsis ei eristata jäiga keele struktuuri ja funktsiooni. Kindlad põhimõtted reguleerivad vestluse alustamist ja lõpetamist. Esineb palju väljajätte. KEELE VARIEERUMINE 57. Keele varieerumine. 282 58. Keele muutumine. 286 MAAILMA KEELED 59. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Indoeuroopa keeled GERMAANI KEELED ROMAANI KEELED
köik on miule solvav. Minul on põhimõtted. (lk271) Mall ehk Hiie ema ei võtta püha hiipuudel küpsetatud hõrgutusi suhu. "Ema, ma kasvasin kodus, mis oli nii paksult täis põhimõtteid, et mul polnud seal ruumi hingata. Ma vihkan põhimõtteid. Ma tahan ainult seda, et mul oleks hea. Ma tahan olla õnnelik!"(lk272) Hiie räägib oma emale kuidas tema tahab elada, oma pulmast alates. "...puudus viha, puudus valu, oli vaid vaikus ning ükskõikne unelemine elu ja surma piirl."(lk277) Peale tragöödiad ja pruudi ning ta ema surma Hiie ja Leemeti pulmas laskus Leemet jätkulisse minestamise järgsesse sesiundisse nii vaimselt kui füüsiliselt. " Need on väljamaa tarkused; kui neid tead siis on palju lihtsam elada. Nad lippasid muretult minema, olles täiesti kindlad, et lambad on köigi ohtude eest kaitstud."(lk279) külanaised teevad vööst aia ümber lamba karja karjamaal, kuid see suse ei peatu murdmast iga viimase kui tallekese. " ..