“Ta häbematus oli nii suur, et ma ei osanud midagi öelda.” Täpselt sama reaktsioon kehtib ka minu kohta, kui selliseid inimesi kohtan. 7.raamat “Nõnda siis ujusime jões ja lasksime päikesel oma rõivad ära kuivatada ja sõime ja jõime veini ja Minea ohverdas oma jumalale ja tantsis mulle paadis oma jumala tantse, nii et mul teda vaadates hing kinni jäi.” lk235 Kohe hüppasid ette mõnusad suveõhtud paadiga jõel, muidugi mitte detailselt samasugused sündmused kuid siiski. “Kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kui meid tabab surm, ei ole mul kahju iseenda pärast, vaid sinu pärast.” lk246 Lause oli lihtsalt niivõrd südantsoojendav. “Kui ma Hetimaale saabusin, oli nende suur kuningas Šuppiluliuma valitsenud juba kakskümmend kaheksa aastat..
viimane on. „Mind häirisd need moodsad inimesed, kes muudkui kelkisid oma uure kommete ja imelike lemmikutega nagu see Jeesus, kellest ma midagi ei teadnud ja teada ei tahtnudki.“(lk228) Tuuletarga Möigase mungast poja jutu kommentaar kui Hiie ja Leemet ootasid, et tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib. "Aga sinuga vaielda pole võimalik.Sina usud ainult seda, mida sulle kloostris räägitakse, aga mitte oma vana isa."(lk235 Peale Möigast pole kedagi kes võtakse üle tema töökoha ja teadmised, Röks arvas, et pole vaja selliseid paganlike harjutusi, piisab vaid jumala poole palvetamisest, et muuta mõõnade ja tõusude kursi ning kiirust. " Tambet tahtis oma sõgeduses Hiiet Haldjatele ohvriks tuua, kuid osutus nüüd ise ohverdatuks, kusjuures temast oli kindlasti rohkem kasu, kui oleks olnud Hiie tapmisest. Vägev luukere võis nüüd kanda lahingusse eestlaste viimase armee."(lk241)
annaabi.ee 
