IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
Üldsus on olnud küllaltki skeptiline EL-ga liitumise osas(Manners & Withman, lk224). Taanis üldiselt võib öelda, et vastupanu EL-le on olnud mõnevõrra tugevam. Taanis on mitmed liikumised ja organisatsioonid, kes süüdistavad EL Taani välispoliitika kadumises. Nad ütlevad, et välispoliitilised otsused ei ole enam Taani enda omad vaid need tulevad Euroopast. Nad leiavad, et ,,europaniseerumine" on olnud tugev ja nad on selle vastu teinud erinevaid kampaaniaid(Manners&Withman, lk234). Lisada võib ka veel seda, et mõlema riigi puhul on Euroopa Liiduga liitumine mõjutanud nende välispoliitikat ning on toimunud ,,europaniseerumine". Nüüd võib juba öelda, et Rootsi välispoliitikas on selgel EL välispoliitika märke ja tunnuseid(Manners&Withman, lk 188). Lisaks on Rootsi elavdanud oma koostööd EL ja NATO-ga ning neutraalsus ei ole enam endisel tasemel ning tulevikus väheneb tõenäoliselt veelgi(Manners&Withman, lk 202). Ka Taanis on toimunud teatavad muudatused
annaabi.ee 
