– Külma eseme ümbruses õhutemperatuur langeb. Jahtunud õhk külma eseme läheduses ei mahuta enam nii palju veeauru kui soeõhk, ülejääk sadestub veena keha pinnale. 21) Millistel tingimustel saavad tekkida pilved (lk21)? – Õhus peab olema veeauru. Maapinnast kõrgemale tõustes temperatuur langeb ning õhu veeauru mahutavus väheneb, ülejäävast veeaurust tekivadki pilved. 22) Millistest teguritest sõltub ilm(astik) (lk23-26)? – Päike, temperatuur, õhuniiskus, sademed. 23) Milleks kasutatakse hügromeetrit (lk 25)? – Niiskuse mõõtmiseks. 24) Kirjelda: 1) juushügromeetri, 2) psühromeetri ehitust ja töötamist (lk 26,27)? – Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest. Õhuniiskuse suurenedes karv pikeneb. Psühromeeter: osadeks on kuiv ja märg termomeeter, mille näitude erinevus sõltub
Soome rahvusloom on karu. Soome rahvuskala on ahven. Soome rahvuslind on luik. Soome rahvuslill on maikelluke. 7 Käroli Linder Soome KASUTATUD KIRJANDUS: http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=512&forum=13 (25.okt 18:53) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome (25.okt 18:54) ,,REISID EUROOPA KULTUURIPIIRKONNA RIIKIDES" Lembo Tanning (Tallinn 2008) lk23 ,,Soome " Ruta Rannat , Piret Sulger (1997) 8
Pärast imik ühendab need tervikuks ta haarab vaadatavat ja hoiab 51 objekti see on juba kõrge koordineeritus, mis kaasab nii silmad kui käed ja nii arenevad kõik osad meie keskkonna mõjul. Enam ühtselt organiseeritu käe ja käe omandamine kannab rohkem informatsiooni. Kohanemine või tõhus integratsioon (ülevõtmine) koos (lk23) on keskkonna esinemine pigem topeltprotsessis, sest siin sarnane informatsioon kohandatakse sellega, mis juba on olemas (teisene funktsionaalne muutus). Assimilatsioon (sarnanemine, segunemine) on katse sobitada uut informatsiooni olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri. Kui rinnaga toidetud imik hakkab imema kummist lutti, siis on ilmne, et nad on