Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103) Timo räägib vanglaelust (keisri palvetamine) (lk107) Eeva käis keisrinna jutul (lk134) Timo räägib jälle vanglaelut, hammaste välja peksmisest (lk159) Eeva kiri Nikolaile (lk200) Eeva andis Karlile korvi (lk202) Jakobi & Anna pulmad (lk232) Jakobi poja matused (lk254) Jakob sai tütre (lk259) Anna ema tunnistas, et Anna isa on Laming (lk260) Timo surm 1836a (lk293) Jakobi teooria surma kohta (lk295) Matused (lk302) Karl käis Eeval kosjas, sai jälle korvi (lk305) Jakob räägi loo lõpust (lk306) ,,Välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes
Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister. Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas. Enamik suurtest muuseumitest maailmas omab oma kollektsioonis vähemalt ühte van Dyck`i maali. 8 Kasutatud materjalid Paber kandjal: Cumming, R. Kunst. Tallinn: Varrak, 2007. Lk194-195. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak, 2006. Lk200-201, 206-207. Interneti allikad: Vikipeedia Anthuny van Dyck WWW http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_van_Dyck ( 28.10.08) /Internetis/ Komendant, H. Anthonis van Dyck. WWW http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/dyck/tekst.htm (24.10.08) /Internetis/ Wikimedia Anthonis van Dyck WWW http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Anthonis_van_Dyck (24.10.08) /Internetis/
Las ta siis pigem sureb üllalt, oma rahva parema tuelviku nimel...“(lk199) Tulles külast tagasi edastab ema kohutavad uudised, et Ülgas käsib kuulekal Tambetil oma tütat ohverdada, et taastuks muistne maailm. „Tambet ja Ülgas olid mulle nii jälgid, et ma tundsin endas ootamatut raevusööstu: sel hetkel oleksin ma olnud võimeline neli küüntega südame rinnust välja rebima, neid peadpidi vastu puud taguma, neid tükeldama ja lõhki kiskuma.“(lk200) Viha Tambeti ja Ülgase vastu kuna tood tema sõpra ja tulevast nasit tappa tahtsid. „Ta polnud Hiiesse kunagi kuigi õrnalt suhtunud, kuid tütre ohverdamine oli ilmset temagi jaoks liig.“(lk202) Hiie ema ei suuda ikkagi ohverdusega nõutuda ja huntide tagaajamises kiirustab ema hetkeks ette ja annab Leemele juhiseid kust poolt saab põgeneda. „Olin see tõesti mina , kes öötaevasse ussisõnu sisitats nagu muistne, lahingusse sööstev sõjamees