Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamatu kätte võttis pidi see ka hea olema. Nooremana armastas romaane. Meeldisid sügavasisuga raamatud, mis meenutasid tema enda elu. Head raamatud olid alati tema ligidal, kuigi ta ei lugenud tihti. Näited: ,,Kui ma noorem olin ei armastanud ma midagi nii väga kui romaane."(lk31) ,,Aga kuna ma nii harva raamatu kätte saan võtta, peab see ka tõesti mu maitsele vastama."(lk32)
Peetrusest on saanud külainimene, 14. lk128 - kõle ja tühi sügis, valmistutakse talveuneks, Ints kutsub enda juurde talvituma, onu Vootele&Leemet ärkavad unest ja lähevad põdrakintsu sööma, onu Vootele lämbub süües & sureb, Leemet murrab käeluu, ussid päästavad löpuks ta 15. lk141 - Vootele surmast möödas 7a, Leemet ainuke mees metsas ja Salme kolis Mõmmi juurde, Mõmmi otsib uusi naisi aga kõik kardavad teda 16. lk150 - ema tahab Leemetit ja Hiiet paari panna, elu metsas on muutunud, Ints saab lapsed, tuleb välja et Ints on naine, ema&Leemet läksid lapsi vaatama 17. lk161 - Leemet kohtab Magdaleenat ja ravib ta ussisõnadega, Johannes&Leemet vaidlevad ussisõnade ja jumala üle 18. lk172 - Johannes ja Leemet vaidlevad oma uskude üle, Magdaleena viib Leemeti külapeale, Leemet üritab ussisõnu õpetada kuid tulutult, ilmub välja Pärtel 19
„ ...võib-olla see sinu karu oli kuri, aga sa ei saa sellepärast kõiki karusid hukka mõista!“(lk143) Salme emale kui vaieldi Salme karust poissõbra üle. „Tundmatu karu oli mulle palju lähedasem ja omasem kui mingi külamees, olgugi et vere poolest lihane isa.“(lk144-145) Leeme leiab, et ühiskond ja ühine keel ning mentaliteet on rohkem ühendav kui vere sugulus. „ Jah, ma polnudki Mõmmist palju parem, ka mina käisin külatüdrukuid piilumas.“(lk150) Külas on igav ja koos Salme karuga kes loomulikult naisi nillib siis ka tema vahets istus küla piirl ja vaatas kuidas küla poisid ning tüdrukud lõkke ümber trallasid. „Ta mõjus siiski tüütult ja vastikult ning ma ütlen ausalt- ma ootasin kannatamatult selle vanamehe surma.“(lk153) Leeme räägib veel metsa jäänud inimeste kohta ja Ülgase suhtes näeme me, et mõtted tema kohta ei ole just kenad. „Oma põhimõtete nimel olid nad aga igaks piinaks valmis.“(lk154)
annaabi.ee 
