arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129) Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152) Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170)
selja-, filee- (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude ning rasv täielikult. (ibid) Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad, abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee, välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145- 146) 27 Sealiha kasutatakse hakkliha, šašlõki, šnitslite, karbonaadi, süldi, puljongi jne. Valmistamisel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 28 3.5 Veiseliha Parimaks lihaloomaks peetakse lihatõugu noorveist vanuses 12 – 14 kuud, eluskaaluga 600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145) Veiseliha liigitatakse: vasikaliha, noorloomaliha ja loomaliha, vastaval sellele sõltub ka
Keemia tunde andis Elmar Roger, kes suutis oma raske ainega õpilastele läheneda ja oli väga heatahtlik. Õpetaja Alvine Grossthal armastas öelda: ,,Kui te sõnu ei tea, ei tea te midagi," ning tegi igal tunnil sõnade töid. Kuid kõige silmapaistvam oli ta klassijuhatajana. Ta suutis liita erinevate huvide ja iseloomudega klassi väga ühtseks. Ajalooõpetaja V.Kelu, kes oskas oma aine väga huvitavaks teha. Kirjandust ning eesti keelt andis noor ja sarmikas Linda Kinks(Lään).[4, lk145-147] Arvo oli sümpaatse välimusega- tihedad tumedad juuksed, hingestatud silmad ning meeldiv naeratus. Ta oli viisakas ja tagasihoidlik.[LISA 8] Klassi igapäevaelus võis ta isegi tahaplaanile jääda, sest esile kerkisid spordipoisid. Arvo ei tegelenud spordiga, sest tal oli 8 tervisega probleeme, millest ta eelistas mitte rääkida. Kuid kehalise tunnis käis siiski. Arvo oli