unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129) Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152) Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161)
LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju ning kui oleks ollnud võimalik siis oleks ta arvatavasti olnud võimeline oma poja Krõõda tütre vastu vahetama. LK 126 Neljas laps läks Krõõdale elu maksma, kuid laps oli poiss. Krõõt tundis juba ette, et midagi halba võib juhtuda ja küsis Marilt, et kas tema tuleb lapsi vaatama, kui Krõõta enam pole. LK136 Krõõt tahtis Marit enda laste emaks. LK 137 Sündis poeg LK 137 Andres rõõmustas, kuid nähes Krõõda seisundit ta hea meel lahtus. Andres tundis ennast süüdi, et oli Krõõdale survet avaldanud ja nii rõhuvalt poisse nõudnud. LK 138 Krõõt suri. Marile aga sündis tütar, kuid oma emaliku hoole alla võttis ta ka Krõõda poja, Andrese. Imetas teda, nagu oma last. Mari ja Jussi suhted halvenesid, ning Krõõda soov hakkas aegamööda täituma. Juss
Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. 11.(131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk136), lõhnu, huvitus veidrast musikast, instrumentidest ( lk 138), pärlitest (lk 139), tikanditest (lk141-2), vaimulike riietusest (lk 142-3). Gray kartis portreest eemal olla, ei teinud kuulujuttudest välja ja vaatas esivanemate portreid. Gray oli mürgitatud raamatutega. 12. (150-158) 09. detsember (Gray sai 38). Kui Gray läks Henry juurest koju, kohtas ta Basilit, kes oli teel Pariisi. Tuppa saanud, rääkis Basil Grayle kuulujuttudest ja sellest, et ta rikub kõik inimesed
annaabi.ee 
