Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse.
Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator. Teosed neitsi Maarjaga on kogu kristlikus kunstis k�ige s�gavama armastuse ja kaastunde v�ljendajad, kus neitsi inimlik kuju oma hoolivas emalikus ja ennastohverdavas lihtsuses omandas jumaliku m��tme. Last toitva Jumalaema kultus oli eriti levinud Itaalias. 14. sajandi esimesel poolel v�is Jeesuslast rinnaga toitva neitsi kujutisi n�ha Toscana ja Firenze p�hakodades. Maailma kuulsaim Jeesuslast toitev neitsi Maarja on aga suure kunstniku ja teadlase Leonardo da Vinci (1452 � 1519) maalil �Madonna Litta�. *******
annaabi.ee 
