Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis. Sakslased taganevad, venelased tulevad peale – Suur põgenemine 1944 – H. Johanson, E. Haabermann, O. Siinamma, E. Lohk, E. Kesa Saadetakse eestisse kaadrigrupp venemaa eestlasi: O- Keppe, P. koido, K. Tihase, V. Meigas Ida-Euroopas väljaränne Siberisse otsima paremat elu otsima, lõputu venemaa jõukad Eesti külad. Eestisse tulid ka vene arhitektid. Meil elatustase sõjajärgse venemaaga vrld kõrgem. O. Ljalin Arhitektide puuduses, ülendati tehnikuid. I. Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia
jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12] 1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandva jõu kuni 1970ndateni.[13] Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala.
annaabi.ee 
