Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ljalasketakt" - 3 õppematerjali

Neljataktiline sisepõlemismootor
2
docx

Neljataktiline sisepõlemismootor

Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt ­ kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis ­ kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik ­ teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4

Auto → Auto õpetus
17 allalaadimist
Mootor
7
pptx

Mootor

Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Süüteküünal on elektriline seade, mida kasutatakse sisepõlemismootorites küttesegu süütamiseks. Süüteküünla leiutas Gottlob Honold, kes töötas Robert Bosch'i juures ning arendas sisepõlemismootori kõrgepingelist süütesüsteemi.

Masinaehitus → Sisepõlemis mootorite teooria
218 allalaadimist
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2

Merendus → Laevamehhanismid
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun