) (Ljubovile) Me loeme praegu Schellingit. Võib- olla te...? NATALIE: Oi, kas te tassite minu uiske? Kui gallantne! (Natalie, Ljubov ja Stankevits järgnevad Varvarale ja proua Beyerile. Ilm muutub... Tormipilved, vihm, järsku läheb pimedaks. Belinski, oma kössis ja üks õlg ees kõnnakul, on teel suareele, nüüd on tal seljas parem mantel.) MÄRTS 1835 Suaree on regulaarselt peetav lahtiste uste päev proua Beyeri kodus. Livreedes teenijad ei tähenda, et tegemist oleks suure rikkuse või luksusliku ümbrusega. Livreed peaksid olema pigem kulunud ja esemed oma mõõtmetelt pigem kodused kui kõrgaadli majapidamisele viitavas suuruses. Livrees teenija võtab enda kätte Belinski vihmast tilkuva mantli. Seltskond rändab ruumist ruumi ega istu paigal. Inimesed ilmuvad vaatevälja vastavalt sellele, nagu olukord seda nõuab. Liikumist ja tegevuse kattumist on rohkem, kui stseeni kulgemise järgi võiks eeldada.
Viiskümmend kuni kuuskümmend musketäri, kes näisid pidevalt vahelduvat, et alaliselt esitada mõjukat arvu, kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Mööda ühte suurt treppi, mille kohale meie tänapäeva tsivilisatsioon juba terve maja ehitaks, sõelusid edasi-tagasi pariislased, kes taotlesid soosingut, provintsiaadlikud, kes püüdsid musketäride ridadesse pääseda, ja teenrid iga värvi poortidega livreedes, kes tõid härra de Tréville'ile teateid oma isandatelt. Eestoas, pikkadel ringikujulistel pinkidel, istusid väljavalitud, need, keda oli kutsutud. Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de Tréville seks otstarbeks ainult oma akna juurde ilmuda.