RIIGIPIIR: Riigipiir kui riigi olulisim tunnus Riigipiir kui poliitiline, ajalooline ja sotsiaal-kultuuriline nähtus Riigipiir kui kontrollitav joon, mis fikseerib riigi territooriumi maastikul, kaardil, teadvuses Riigipiir kui eraldusjoon, millelt üldjuhul riigid tõukuvad (Rudolf Kjellen: piir rõhutab riikide eraldatust) Riigipiir tavatähenduses: joon, millel reguleeritakse inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste liikumist (samas ei pea riigi- ja tollipiir kokku langema; näit Livigno) Riigipiirid pole midagi igavest (vägivaldne resp. rahumeelne muutmine) (Kontrollitavate) riigipiiride kadumine: näit Schengen 1985/95 Riigipiirid kui poliitilise geograafia objekt ja aines: Loomulikud ehk looduslikud barjäärid (rannik, jõed, mäeahelikud; Kjelleni ideaalriik on saarriik, seevastu puhtakujulised mandririigid jäävad sellest kõige kaugemale – Kjellen lk 51-54) Kunagiste jõuvahekordade (sõdade) poolt paikapandud kokkuleppelised jooned
jootrahaks 510% (vastavalt teeninduse tasemele) arvest. · Piirangud sisseveetavale kaubale. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või serrit), 90 l veini, millest kuni 60 l Ferrari võib olla vahuvein, ning 110 l õlut. Livigno kuurordist lahkudes ei tohi isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa olla rohkem kui 200 sigaretti või 10 karpi sigarette, 100 sigarillot, 50 sigarit, 250 g tubakat, 1 l kangeid alkohoolseid jooke või 2 l veini, vahuveini või likööri, 50 g parfüüme, 500 g kohvi, 100 g teed ja muid kaupu mitte üle 175 euro (lastel 90 euro) väärtuses. · Itaalia on maailma turismimaade seas neljandal kohal (USA, Prantsusmaa ja Hispaania järel)
annaabi.ee 
